• Anu

Miks mina kasutan coachi tuge?

Updated: Jul 22

On teil ette tulnud olukordi, kus tahaks kellegagi oma mõtteid, ideid või isegi kahtlusi jagada aga ei leia seda õiget isikut? Perel on oma arvamus, kuidas ja mida sa peaksid tegema, sõpradel ja töökaaslastel jällegi oma ning lõpuks tekib tunne, et ei tahagi kellelegi midagi väga rääkida, sest sinu mõtteid ei kuulata ega kuulda... Või siis olukordi, kus muudkui analüüsid ja mõtled, mida kõike minevikus oleks võinud teisiti teha või mida suurepärast võiks tulevikus korda saata?


Pere ja sõbrad on olulised, tihti ka väga head nõuandjad. Samuti on väga teretulnud toetavad ja kogenud töökaaslased, mentorid, koolitajad. Kuid nemad näevad asju oma vaatevinklist, oma kogemustega. Mõnikord on kõrvaltvaataja pilk ja kogemuse pealt jagatud nõuanne vägagi omal kohal ning väärib meie tähelepanu. Siiski ei tohiks me ära unustada iseennast ja seda väikest vaikset häält meie enda sees, mis meid juhib.


Kuigi minevik mõjutab meid suuresti ja on oluline enda jaoks mõista, mis on minevikus tehtud otsuste ning tegevuste tagajärjed ja kuidas need mind täna mõjutavad, jääb minevik siiski sinna, kus ta on - minevikku. Meil aga tuleb vaadata ja tegutseda tänases päevas suunaga tulevikku. Jäädes kinni minevikku jäävad meil olulised kogemused kogemata ja õppetunnid saamata. Teate ju küll seda ütlemist, et tehes kogu aeg samu asju, ei ole mõtet oodata teistsugust tulemust. Loomulikult on see igaühe enda valik, kuid mina eelistan paigalseisule (ja tagasiminekule) arengut. Et aga areng saaks toimuda, on mul vaja endal selleks teha samme ja võtta vastutust.


Siiamaani tundub lihtne, vähemalt teoorias. Praktikas see sageli nii lihtne polegi. Iseendale otsa vaatamine on keeruline ja nõuab julgust. Kuid samas vabastab ka teatud pingetest ja piirangutest. Mõistes, kui palju sõltub minust endast, minu otsustest, valikutest ja tegudest, saan ma ise valida, milliseks oma elu (ja ka tööelu) kujundada. Jäävad ära ootused, et maailm muutuks ilusamaks ja inimesed meie ümber toredamaks - ma saan seda kõike ise teha.


Et kuidas see kõik siis nüüd coachinguga seotud on?

Olgu tegemist isikliku elu või tööelu teemadega, coach on see, kes neutraalselt ja ilma omapoolse hinnanguta aitab sul olemasolevat olukorda vaadelda, märgata neid kohti, mida sa ise ei näe ning teha tegevusplaane tulevikuks. Mis veelgi olulisem, erapooletu kõrvalseisjana aitab coach sul need plaanid ka ellu viia.


Kui palju ilusaid ja suurepäraseid plaane sina oma elus oled teinud? Ja kui palju neist tegelikult ellu viinud? Pean ausalt tunnistama, et senine elluviimine jääb minu puhul küll tugevalt alla plaanide välja mõtlemisele.


See ongi minu jaoks coachingu tugev eelis - ma saan oma probleemipuntra, segase tunde või poolenisti välja mõeldud suurepärase plaani neutraalse, kuid toetava kõrvalseisjaga läbi arutada. Saan näha nurki ja erinevaid lahendusteid, mille peale ma ise võib-olla poleks kohe tulnudki. Saan teha plaane tulevikuks, leida uusi, senisest teistsuguseid, lahendusteid. Ja mul on kõrval keegi, kellele toetuda, kui lahenduste elluviimine millegipärast takerduma kipub. Lisaks, ma ei pea kartma (see väike hirm on meis kõigis olemas), et minu mõtetele mingisuguseid hinnanguid antakse.


Aga ikkagi, olles ise coach ja tundes erinevaid tööriistu ning viise, kuidas coach teisi aidata saab, miks ma siis ise ennast ei aita?

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis on küsimusi, mida ma endalt ei küsi (kuigi peaksin) ja on küsimusi, mida ma küll küsin aga millele ma iseendale ei vasta. On kohti, kus ma näen probleemi aga lahendust ei näe. Ja siis on veel tegevused, mida oleks vaja teha, kuid mida ma ei tee...

Märkamisest ja teadvustamisest aga alati ei piisa, sellele peab järgnema ka mõtestatud tegevus, et olukord muutuks. Nii olengi ma märganud, et kui küsimusi küsib, minu mõtteid peegeldab ja minu samme aitab ellu viia teine, neutraalne toetav inimene minu kõrval, siis olen ma palju edukam, siis minu jaoks asjad juhtuvad.


Kuidas sinuga lood on? Kui tunned, et tahaksid ka kellegagi koos uue pilguga maailmale vaadata, siis tea, et olen olemas.


Foto: Anu Martinson, erakogu



21 views